Kui paljud tänased õpetajad on sellest ametist unistanud lapsest peale, siis Joanna Kärsini valikupalett oli lai. “Alates majandusest ja materjalitehnoloogiast kuni haridusteadusteni. Kõik ained meeldisid mulle koolis ühtmoodi väga ja varasemat unistust õpetajaametist tegelikult ei olnud. Tulemused laekusid ja õnnest joobnuna kinnitasin majandusõpingud. Ja alles siis sain aru, et see õppekava asus mitte Tartu Ülikoolis vaid TalTechis. Tallinnasse kolimine oli alles plaan C,” kirjeldab Joanna toonast ahastust. Võrust pärit tüdrukul õnnestus siiski Tartu Ülikooli veenda, et juhtus eksitus ja tema koht sissesaanute seas taastati. Joanna valis haridusteadused ja praegu on ta Tartu Erakooli matemaatika ning digiõpetuse õpetaja, lisaks teeb klassijuhataja tööd.
Alustava õpetaja mured ja kahtlused on Joannal hästi meeles. “Ma olen õpetaja neljandat aastat. See periood on olnud tõusude ja mõõnadega. Alles sel aastal leidsin usu, et olengi oma valdkonna ekspert.” Sügisel avaldatud Statistikaameti uuring näitas, et kolme esimese tööaasta järel on kolmandik alustavatest õpetajatest töölt lahkunud ning Joanna sõnutsi oleks ta ise võinud olla üks nende seast. “Tagasi vaadates mõistan, et põletasin end liigse entusiasmiga läbi. Ütlesin “jah” kõikidele üle- ja asendustundidele, mille tagajärjena ei suutnud oma tassi enam täis hoida. Õpetajaametisse sisseelamine nõuab aega. Hetkel töötan 18-kontakttunni koormusega ning tunnen, et suudan tööd mitte koju võtta ning tagada märksa parema õppe kvaliteedi,” selgitab noor õpetaja.
Joanna on kindel, et tema puhul aitas ka töökohavahetus. “Praegune kool on minu põhimõtetega paremas kooskõlas. Sellega kaasnes enesekindluse ja motivatsiooni tõus. Sellel õppeaastal olen avastanud end nii mõnigi kord reede õhtul õpetajate toast kolleegidele haridusteemadel arutamas, kuid samas õppinud neid tundma ka töövälistel teemadel. Selline õhkkond loob hoidva ruumi.” Toetavat tagalat peab õpetaja Joanna äärmiselt oluliseks. Sinna alla arvab ta nii teised õpetajad, juhtkonna kui ka lapsevanemad.