Uuring näitab, et videomänge mängib vähemalt iganädalaselt 83 protsenti 11-16-aastastest lastest. Kõige sagedamini mängitavad videomängud on sandbox ja shooter, aga ka reaalajas mängitavad strateegiamängud. Märgitakse, et lapsed võivad mängida ainult videomänge, kuid võivad seda kombineerida ka hasartmängudega.
Läbi viidud küsitlusest selgus, et mõnikord või tihti on 20 protsenti hasartmänguritest tundnud end halvasti või tüdinult, kui on üritanud oma hasartmängimist vähendada või lõpetada, 16 protsenti on mänginud hasartmänge, et põgeneda probleemide või ebameeldivate tunnete eest ning 15 protsenti on üritanud peale viimast kaotust mõnel teisel päeval kaotatud raha tagasi võita. Lapsed, kes on mänginud hasartmänge, on kõige sagedamini mänginud kasiinomänge ja pokkerit.
„Isiklikule kogemusele lähtudes ütlevad paljud täiskasvanud, et tänapäeva lapsed ja noored on liiga palju ekraanide ees. On väga oluline aru saada, kui suur on probleem tegelikult ning kuivõrd on tegu traditsioonilise „noored on hukas“ retoorikaga,“ ütles sotsiaalministeeriumi vaimse tervisosakonna ennetus- ja edenduspoliitika koordinaator Triinu Täht. „Covid-kriis mõjus kõige raskemalt laste ja noorte vaimse tervisele ning kuna lapsed olid koju suunatud ja sotsiaalne suhtlus takistatud, oli meie kartus videomängudest liigselt haaratud laste osakaalu suhtes isegi suurem kui tegelik probleemse te mängijate protsent. Samas näitab uuring kujukalt, et ka siis, kui sõltuvust pole, võib liiga palju videomängu muus elus muresid põhjustada. Muret teeb ka, et sedavõrd paljud noored on kokku puutunud raha peale mängimisega,“ lisas Täht.
Uuringu läbi viinud Kantar Emori uuringuekspert Jaanika Hämmal rääkis, et poistel on tüdrukutest enam kokkupuuteid hasartmängudega. „Poisse on enam iganädalaste videomängude mängijate seas, nad on kokku puutunud suurema hulga erinevate videomängudega ning kasutavad tõenäolisemalt päris raha videomängudes erinevate asjade ostmiseks või teiste mängijatega kauplemiseks.“ sõnas Hämmal.
Analüüsi põhjal selgus, et videomängude mängijatest on peaaegu alati või sageli ülemäärast hõivatust mängimisega tundnud 22 protsenti; raskusi mängimise kontrollimisel või lõpetamisel 18 protsenti ning ärritust, ärevust, kurbust üritades mängimist piirata või lõpetada 15 protsenti.
Mängimise tõttu kaob huvi oma varasemate hobide või meelelahutuse vastu on kogenud 46 protsenti videomänguritest, sealhulgas peaaegu alati või sageli üheksa protsenti. Seda, et kannatada on saanud õppeedukus, hinded või olulised suhted pere ja sõpradega, ütleb 52 protsenti lastest, nende hulgas kuus protsenti, et seda on ette tulnud peaaegu alati või sageli.
„,On väga hea, et meil on täna andmed, millele tuginedes edaspidi sekkumist kavandada. Paljud lapsevanemad ei ole teadlikud, mida lapsed tegelikult digivahendis teevad. Sageli peetakse mängimist ainult arendavaks tegevuseks, mida ta kindlasti ka on, kui sellega tegeleda mõistlikult. Kuna aga mängimine on põnev, siis noor ei suuda ise olla teadlik riskidest ja oma käitumist reguleerida.“ ütles Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskusest juhatuse liige ja kliiniline psühholoog Pille-Riin Indermitte.
Tegemist on Eestis esmakordselt läbi viidud uuringuga, mille eesmärk on ülevaade Eesti laste mängukäitumisest internetis ning mängusõltuvuse riskirühmadest. Uuringu viis läbi Kantar Emor koostöös Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskusega vahemikus 21.septembrist 12. oktoobrini. Kokku küsitleti 280 Eestis elavat last vanuses 11–16 aastat.
Uuringut rahastab sotsiaalministeerium. See on osa projektist “Hasartmängusõltuvuse ennetamine ning hasartmängusõltuvusega inimeste ja nende sugulaste toetamine”.
Sotsiaalministeerium jätkab tegevusi laste arengu toetamiseks vanemluse toetamise programmidega, lasteaedade ja koolide keskkonna kujundamist vaimset tervist toetavaks koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga, valdkonnaülese ennetuse kokkuleppe elluviimist koos kolleegidega teistest ministeeriumist, kohalikul tasandil vaimse tervise teenuste toetamisega ja loomulikult ka hasartmängusõltuvuse nõustamisteenuste rahastamist.
Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus tegeleb hasartmängusõltuvuse ja digisõltuvuse hindamise, nõustamise ja psühhoteraapiaga. Teenust rahastab sotsiaalministeerium ja see on abivajajale tasuta.
