Oma esimestel eluaastatel võivad lapsed oma käitumises agressiivsust välja näidata. Nad võivad lüüa, hammustada, kätega vehkida, näpistada, jalaga taguda ja juustest tirida. Kuigi agressiivsus võib vanematele olla murettekitav, on taoline käitumine sageli osa lapse normaalsest arenguprotsessist.

Kliinilise psühholoogi ja Verge koolitaja Airiin Demiri sõnul on taoline kergelt agressiivne käitumine vaid üks loomulik viis, kuidas laps varajases eas oma pettumust ja viha üles näidata oskab. Kuidas aga sellises olukorras vanemana käituda ja millisel hetkel on tegemist juba probleemiga?

Agressiivsuse taga on rahuldamata vajadused

”Põhjuseid, miks lapsed võivad lüüa on palju. Enamasti on agressiivsuse taga rahuldamata vajadused. See tähendab, et midagi, mis on lapsele tähtis, on kas puudu või talt ära võetud,“ rääkis kliiniline psühholoog ja Verge koolitaja Airiin Demir. Lapsele võivad tähtsad olla sootuks teised asjad, mida täiskasvanu oluliseks pidada ei oska. Olgu selleks näiteks kindel pliiats, riietusese või sõbra jäägitu tähelepanud – lapse äärmiselt suur mure võib tunduda täiskasvanule tühine, mispärast on tal keeruline mõista ka lapse reaktsiooni. Lisaks võib lapse vägivaldset käitumist põhjustada mõistmatus, arusaamisraskused, ootamatus või teinekord ka psüühiline erivajadus.