Uuringust selgus, et 66 protsenti lastest elavad leibkonnas, kus on ema ja isa ning nende ühised lapsed. Lisaks on neli protsenti lastest leibkondades, kus on emal või isal uus elukaaslane, kellel endal pole selles peres lapsi. 17 protsenti lastest elab ilma elukaaslaseta üksikvanema peres ja 12 protsenti kärgperes ehk leibkonnas, kus on kaks elukaaslast ja kõik lapsed ei ole samade lapsevanemate järeltulijad.
Keskmine lastega leibkonna suurus on 3,7 liiget. Keskmisest suuremad on nii leibkonna liikmete kui laste arvu poolest kärgpered. 45 protsenti lastega perekondadest on ühelapselised, järgmisena on esindatud kahelapselised pered 38 protsendiga, kolmelapselisi on alla 14 protsendi ja nelja või enama lapsega leibkondi on kokku vähem kui viis protsenti.
97 protsenti lastest elab koos oma emaga, isaga elab koos oluliselt vähem lapsi ehk 74 protsenti. Kasuvanema ehk vanema elukaaslasega elab koos umbes kümnendik lastest. Kõige sagedamini elavad lapsed, koos oma ema ja isaga, ainult emaga 17 protsenti või koos ema ja kasuisaga kaheksa protsenti.
Umbes kolmveerandis peredes, kus lapse üks vanem elab eraldi, on kahe lapsevanema vahel ühine hooldusõigus kõigis last puudutavates küsimustes, ainuhooldusõigus on 17 protsendil vanematest. Suhtluskord on eraldi elavatel lapsevanematel lapsega suhtlemiseks kokku lepitud 34 protsendil peredest.
Umbes pooled lapsed ei ole neist eraldi elava vanema juures aasta jooksul ööbinud, umbes kolmandik lapsi ei ole aasta jooksul teise vanemaga kohtunud lisaks ööbimistele ja ligi 14 protsenti ei ole üldse oma teise vanemaga aasta jooksul suhelnud.
Veidi üle poole lapsetoetuse saajatest saavad teiselt vanemalt lapse jaoks raha ja kolmandikul juhtudest tasub teine vanem lapsega seotud arveid ja muid kulusid. Lahus elavate lastevanemate leibkondadest 27 protsenti ei saa teiselt vanemalt lapse jaoks raha ja teine vanem ei maksa ka lapsega seotud arveid. Teise vanema rahalist panust peavad eraldi elavate vanematega leibkondade lapsetoetuse saajad pigem ebaõiglaseks ja ebapiisavaks.
Uuringust selgus, et lapse sünnikandes on 3,8 protsendil lastest ainult ema nimi. Peamiseks põhjuseks, miks lapsel puudub sünnikandes isa nimi, on see, et isa või ema ei soovinud isakannet märkida. Aja jooksul on isakande puudumise põhjusena sagenenud ka kunstliku viljastamise kasutamine ja vähenenud vanemate otsusel isa nime mittemärkimine.
Eluga rahulolu on lastega peredel 10-palli skaalal keskmiselt 7,7 punkti. Eluga rahulolu on madalam üksikvanematel. Samuti on eluga rahulolu seotud leibkonna sissetulekuga leibkonnaliikme kohta: mida madalam on sissetulek, seda madalam on eluga rahulolu. Ka täiskasvanud hooldamist vajava leibkonnaliikme olemasolu toob kaasa madalama eluga rahulolu.
Uuringu läbiviijateks oli Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR. Uuringu lõppraport ilmub tänavu mai lõpuks. Küsitluse üldkogumi moodustasid lapsetoetuse saajad ning lapsed, kelle eest maksti lapsetoetust 2022. aasta sügisel.
