Kohanemine on kergem, kui elukeskkonna muutus on positiivne

Muutuseid on alati kergem vastu võtta, kui tegemist on positiisvete muutustega. Niisamuti on Tõllimäe sõnul ka elukohamuutusega.  ‘’Elukeskkonna vahetuse mõju lapsele võib olla väga erinev ning oleneb sageli ka sellest, milliseks uus keskkond kujuneb. Alati on lihtsam harjuda, kui keskkond muutub toetavamaks ja meeldivamaks, näiteks kolitakse suuremale elamispinnale, kus laps saab oma toa, või on uues kodus hoopis suur aed,’’ ütles pereterapeut. Keerulisem on tema sõnul olukord siis, kui muutused on piiravamad või kitsendavad.

Kaasa last kolimisprotsessi, et teda muutuseks ette valmistada

Üleüldiselt on koduvahetuse juures oluline lapse ettevalmistus. ”Mida rohkem infot lapsel muutuse kohta on, seda vähem hirmutav see talle tundub.” Elise Tõllimäe sõnul võiks last kolimisprotsessi võimalikult palju kaasata – vaadates pilte, uurides uue elukoha ümbrust või muul moel kolimisprotsessi selgitades ja põhjendades, andes seejuures lapsele ülevaate sellest, mis muutub ja mis jääb samaks.

Lapse kohanemisvõime sõltub suuresti tema vanusest

Samuti oleneb kolimise mõju ka vanusest – pere väiksematele on olulisemad ühed faktorid, suurematele aga hoopis teised. Pereterapeudi sõnul pole harv juhus, et uues kodus kipuvad juba vanemate voodist “välja kasvanud” lapsed turvalisuse otsingutel tagasi vanemate kaissu. Ka muus vanuses ja arenguetappides võib tulla tagasilööke – kuid need ei ole üldiselt püsivad, ning taanduvad muutustest tingitud stressi vähenemisel.