„Lasterikaste perede toetusmeetmed on algatanud ühiskonnas laialdase diskusiooni, keda ja kui palju peab riik toetama, riivata on saanud ühe- ja kahelapseliste vanemate õiglustunne. Lisaks on oluline meeles pidada, et toetused üksi sündimust ei tõsta. Me peame seadma eesmärgiks laste- ja peresõbraliku keskkonna loomise laiemalt ning pakkuma inimestele kvaliteetseid vajaduspõhiseid teenuseid,“ ütles sotsiaalkaitseminister Riisalo. 

Alates 1. juulist 2023 tunnistatakse kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise regulatsioon, mis nägi ette lasterikka pere toetuse maksmist kuni pere noorima lapse 19-aastaseks saamiseni. Kuna skeem on jõudnud kehtida vaid mõned kuud, puudutab see muudatus väheseid peresid. Peredele, kellele juba aasta algusest makstakse lasterikka pere toetust kahe kolmandiku ulatuses, sätestatakse muudatusega kohanemiseks kuuekuuline üleminekuperiood ehk neile jätkatakse lasterikka pere toetuse maksmist kuni 2023. aasta lõpuni. Peredele, kellel oleks lasterikka pere toetuse jätkamise õigus tekkinud alates 1. juulist 2023, toetuse maksmist ei jätkata

Lasterikka pere toetuse vähenemine, toetuse indekseerimisest loobumine ning lasterikka pere toetuse sujuva lõppemise kehtetuks tunnistamine toob riigieelarvele kokkuhoidu sel aastal 5,1 miljonit eurot ning 2027. aastaks 151,8 miljonit eurot. Muudatused võimaldavad suunata lisaraha haavatavate sihtgruppide toetamiseks, näiteks erivajadusega lastele ja vanemliku hooleta lastele. Elatisabi suurendamise eesmärk on toetada nende perede majanduslikku toimetulekut, kes elavad kõige suuremas vaesuses.

Sotsiaalkindlustusameti andmetel maksti 2022. aasta jooksul elatisabi 6160 lapse eest ehk ligi kahele protsendile Eesti lastele. 2023. aasta 31. märtsi seisuga lasterikka pere toetust 24 846 perele, nendest 24 717 on pered, kus kasvab kolm kuni kuus last, ning 129 pere, kus kasvab seitse ja enama last. Kokku kasvab lasterikastes peredes 80 739 last, mis moodustab 29 protsenti kõigist lapsetoetust saavatest lastest.