Vanavanemad vajavad toetust ja ligipääsu värskele infole
Arusaadav, et kui enda laste beebi- ja väikelapseiga jääb aastakümnete taha, pole vanavanemad end vahepealse aja jooksul lapsekasvatusnippide ja -nõksudega kursis hoidnud. Nii e ole neil aimugi, et nende teadmised ja soovitused on iganenud.
Näiteks ei tea paljud vanavanemad, et tänapäevaste soovituste kohaselt soovitatakse beebid panna magama alati selili, mitte kõhuli – nii väheneb hällisurma risk.
Üks uuringu läbiviijaist, dr Andrew Adesman ütleb, et samuti arvas 44% 636 uuringus osalenund vanavanemast, et kõrge palaviku alandamiseks on väga hea laps jäävanni pista. Tänapäeval teame, et selline menetlus võib põhjustada alajahtumist ja muid tervisekahjustusi. Vette võib lapse palaviku alandamiseks panna küll, aga sel juhul peab vesi olema leige.
See ei tähenda muidugi, et oma lapsi ei võiks enam vanavanemate hoolda usaldada. Tuleks lihtsalt kanda hoolt selle eest, et nende teadmised oleks kaasaegsed ja nad oleksid motiveeritud end tänapäevase infoga kurssi viima.
Näiteks pakutakse välisriikides väga sageli lisaks perekoolikursustele kursusi ka vanavanematele, et neid kõige kaasaegsemate nippide ja nõuannetega kurssi viia. Eestis võib perekooli loengute korraldajaga läbi rääkida – ehk lubatakse ka vanavanem kaasa võtta.
Kindlasti ei tohiks hakata vanavanemate üle nalja viskama ja neile oma suhtumist näitama, kui selgub, et nad kõigega kursis ei ole. Nii kaob igaühel igasugune huvi uusi teadmisi omandada, vanavanemad pole siin kuidagi teistsugused inimesed.
Vanavanemate vajadustele tuleks rohkem tähelepanu pöörata
Enne, kui üleüldse asuda vanavanematelt lapsekasvatuses tuge ja abi küsima, tuleks pöörata tähelepanu sellele, mis nende eludes toimub.
Dr. Adesman toob välja, et sageli langeb vanavanematele tänases ühiskonnas väga suur roll lapsekasvatuses, aga neil endil puudub samas igasugune tugisüsteem. Nii võivad hakata kannatama nende enda vajadused, näiteks seltsielu. Suhtlemispuudus võib omakorda tingida selle, et vanavanemad pole kursis värskeima infoga lapsekasvatuses.
“Kui vanavanemate õlule langeb väga suur koormus, nad on täielikult või peaaegu täielikult lapse põhilised hooldajad, kannatab väga sageli nii nende füüsiline kui vaimne tervis, sest nad on sattunud olukorda, milleks nad absoluutselt valmistunud pole ja mida ühiskond ka kuidagi ei toeta,” selgitab dr. Adesman.
Aga ka siis, kui vanavanemad vaid aeg-ajalt lastega aega veedavad, tuleb tagada, et nende endi soovid ja vajadused esmajoones täidetud oleksid. Samuti tuleb nendega suhtlemisel jääda lugupidavaks ka siis, kui selgub, et nende teadmised pole kõige kaasaegsemad. Äärmiselt oluline on suhtlemine, eriti just viisakas, aga samas avatud suhtlemine.
Kokkuvõtlikult: kui vanavanemad osalevad sinu lapse kasvatamises, rääkige omavahel läbi kõik olukorrad alates lapse transportimisest lõpetades kriisiolukordadega. Ära eelda, et sinu ema või isa on täpselt samamoodi informeeritud nagu sina: tee see kindlaks. Räägi, mis teie peres lubatud on ja mis ei ning mida mingite olukordade tekkimisel teha.
