Tänasest algas Maailma Terviseorganisatsiooni poolt tunnustatud rinnaga toitmise nädal. Viimasest Tervise Arengu Instituudi statistikast selgus, et kui kolme kuuselt saavad 81,6 protsenti lastest rinnapiima, siis poole aastaste hulgas on see protsent vaid 68,5 ja ühe aasta vanustest saavad rinnapiima vaid 31 protsenti perearsti ja -õe jälgimisel olevast 13101-st kuni üheaastastest lapsest. 

Imetamisprotsendi vähenemine on äratanud mitmed aktivistid, kes julgustavad emasid järeltulevaid põlvesid tervise ja heaolu nimel toetama ja soodustama nende rinnaga toitmist. Miks on laste rinnaga toitmine oluline? Kommenteerivad TAI tervisestatistika osakonna analüütik Eva Anderson, Kaisukooli nõustaja Kristi Arendi ja rinnaga toitmise edendamise Eesti komitee esimees Adik Levin.

Rinnapiima saavate laste arv on vähenemas

Üksnes rinnapiima saavate kuni kuue kuu vanuste laste osatähtsus on viimastel aastatel vähenenud 18 protsendini. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on ühe nädala vanuselt ainult rinnapiima saavate imikute osatähtsus 14 protsenti väiksem (2022. a – 80%). Kolmekuuselt üksnes rinnapiima saavate laste osatähtsus on selle ajaga vähenenud 9 protsenti (2022. a – 58%) ja kuue kuu vanuste osatähtsus ligi 24 protsenti (2022. a – 18%). Kui enne kriise olid üksnes rinnapiimaga toitmise näitajad stabiliseerunud, siis alates 2020. aastast on vaid rinnapiima saavate laste osatähtsus kõigi näitajate lõikes veelgi vähenenud.