Riigikohus rõhutas, et alushariduse kättesaadavuse eest vastutavad riik ja omavalitsused üheskoos – mõlemal lasub kohustus leida probleemile süsteemne lahendus, mis ei jätaks lapsi alushariduseta ning nende vanemaid ilma võimalusest ühendada töö- ja pereelu. Riigis ei saa lasta tekkida ega kesta olukorral, kus avalike teenuste kättesaadavus sõltub ulatuslikult sellest, mil määral inimese elu- või asukohajärgne omavalitsus otsustab talle seadusega pandud kohustusi täita.
Kohtade puudumisel peab omavalitsus neid juurde looma
Riigikohtusse jõudnud kohtuasi sai alguse lapsevanemate kaebusest. Vanemad esitasid kohe pärast lapse sündi Rae vallale taotluse lasteaiakoha saamiseks pooleteise aasta pärast. Vald aga teatas, et vabu kohti ei ole ja seetõttu pidi kaebajate laps hakkama käima hoopis eralastehoius, mille kohatasust maksis enamiku vald.
Lapsevanemad esitasid halduskohtule kaebuse, soovides kohta valla lasteasutuses ja eralastehoiuga kaasnenud suuremate kulude hüvitamist. Halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt – määras vanematele hüvitise ning algatas Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve.
Täna avaldatud otsusega tunnistas Riigikohus põhiseadusevastaseks ja kehtetuks Rae Vallavalitsuse määruse lause, millega lapsele anti lasteaiakoht ainult juhul, kui parajasti leidus vabu kohti.
Kolleegium selgitas, et seadus paneb omavalitsusele kohustuse tagada kõigile lastele võimalus lasteaias käia ja kohtade puudumisel tuleb neid piisavas koguses juurde luua. Lasteaiakoha võib asendada lastehoiuteenusega ainult vanemate teadlikul ja vabatahtlikult nõusolekul. Nimelt erinevad koolieelsele lasteasutusele ja lastehoiule kehtestatud nõuded oluliselt – kui lasteaed peab pakkuma riikliku õppekava alusel alusharidust, siis lastehoid seda tegema ei pea.
Riigikohtu otsusega saab tutvuda siin: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=5-22-10/17