Kuidas leida õige liikumisabivahend?
Liikumisabivahendeid on mitmeid ja terapeudi sõnul sõltub nende valik lapse füüsilisest võimekusest, aga ka keskkonnast, kus soovitakse nendega liikuda – kas vaid siseruumides või ka õues ja millisel maastikul, kuna kõik abivahendid kõikjale ei sobi. “Abivahendi väljavalimine on alati individuaalne ja lähtub lapsest. Abivahendikeskus pakub ka koduvisiite, mille käigus saab koos terapeudi ja tehnikuga sobiva abivahendi tavapärases kasutuskeskkonnas välja valida,” selgitab Lõune.
Ta toob välja, et lastele, kes vajavad kõndimisel lisatuge, on olemas spetsiaalsed käimisraamid, mis aitavad säilitada tasakaalu ja suurendada iseseisvust. “Käimisraame on nii väiksemate kui ka suuremate ratastega ja nendega on võimalik liikuda nii sise- kui ka välistingimustes,” räägib Lõune.
Lastele, kes ei kõnni üldse ja kelle keha vajab istumisel rohkem toestamist, sobivad hästi jalutuskärud. “Tänapäevased funktsionaalkärud sarnanevad välimuselt tavalistele laste jalutuskärudele ja need toimivad sarnaselt – esimesed pöörlevad rattad pakuvad kerget manööverdatavust ning lapsel on võimalik vastavalt soovile sõita nii nägu kui selg ees. Spetsiaalsetele funktsionaalkärudele on võimalik paigaldada istumisasendi toetamiseks erinevaid tugesid, mis tavakärudel puuduvad,” räägib Lõune. “Lapsed, kelle ülakehas ja kätes on aga rohkem jõudu, saavad kasutada aktiivratastooli, mida laps saab ise lükata.”
Kolmerattaline ja kolmerattaline on erinevad
Kes poleks lapsena jalgarattaga sõitnud? Ka liikumisraskustega lastel on võimalik sellest lapsepõlve rõõmust osa saada. Üha populaarsemad on spetsiaalsed kolmerattalised jalgrattad, mis pakuvad tasakaalu hoidmiseks rohkem tuge kui tavapoodides saadaval olevad väikeste abiratastega jalgrattad. “Jalgrattad annavad liikumisraskustega lastele liikumisvabadust ja on samal ajal ka treeningvahendiks, mille abil paraneb lapse tähelepanu, koordinatsioon ja liigesliikuvus,” selgitab Lõune.
Tema hinnangul sobivad abivahendikeskuse pakutavad jalgrattad kasutamiseks umbes kolmandast eluaastast ning neid on võimalik kohandada vastavalt vajadusele. “Lapse vajadustest lähtuvalt saab lisada ratastele lisavarustust – näiteks lisada seljatoe, turvarihmad ja jalgu fikseerivad pedaalid. Samuti saab rattale lisada lükkesanga, et vanemad saaksid ratast ise vajadusel lükata,” räägib Lõune.
Kuna lapsed kasvavad kiiresti, soovitab terapeut abivahendit ostmise asemel seda pigem üürida. Nii on lapse kasvades abivahendit lihtsam vahetada suurema vastu. Üüriteenuse hulka kuulub ka remont, hooldus ja varuosade vahetamine ning seega ei pea vanemad võimalike probleemide pärast muretsema.
Ratta üürimisel alla 18-aastastel lastele on võimalik kasutada riiklikku soodustust. Ühtlasi saab ratta hooajalise abivahendina üürida, kuna sellega ei kaasne kohustuslikku lepinguperioodi. Terapeudi sõnul on nii neid vanemaid, kes üürivad lapsele ratta suveks maale suvilasse ja vanaema juurde kasutamiseks kui ka on neid, kes kasutavad rattaid aastaringselt.
Mõtle ka transpordile
Liikumisabivahendite puhul tuleb Invaru terapeudi sõnul arvestada, et enamik neist ei käi väiksemaks kokku ja see seab transpordile omad piirid. “Kui näiteks väiksematele lastele mõeldud jalgrattad ja tugiraamid on võimalik mahutada ruumikama pagasiruumiga sõiduautosse, siis paraku suurem osa abivahendeid ei pruugi mahtuda väiksemasse sõiduautosse,” räägib Lõune.
See aga ei tähenda, et kaugemad reisid peaksid ära jääma. Tänapäevaseid liikumisabivahendeid kasutades on võimalik minna ühistele pere- ja puhkusereisidele. “Kui kasutada reisimiseks näiteks lennukit või laeva, tuleks ratastoolide ja muude liikumisvahendite transpordi kohta eelnevalt uurida lennu- ja laevafirmadelt täpsemaid juhiseid. Siiski tuleb arvestada, et sihtkohas ei ole kodumaalt ostetud või renditud abivahendile firma hoolduse ja remondituge, kui abivahendiga peaks midagi juhtuma,” räägib Lõune.