2022. aastal lastemajja pöördunud laste keskmine vanus oli 11 eluaastat. Enim pöördusid noored vanuses 14–17 aastat. Lisaks oli pöördunute hulgas 53 eelkooliealist, kelle puhul oli tegu valdavalt peresisese seksuaalse väärkohtlemise kahtlusega.
Tüdrukuid oli mullu lastemajast abi saanute hulgas 66 protsenti ja poisse 34 protsenti. Eesti keelt kõnelevaid lapsi tuli lastemajja 80 protsenti, vene keelt kõnelevaid lapsi oli 19 protsenti. Lastemajja jõudis ka 1 protsent mõnes muus keeles kõnelevat last.
“Järjepidev teavitus- ja ennetustöö on vajalik kõikides elanikkonna rühmades, sealjuures on oluline jälgida, et info jõuaks ka venekeelse sihtrühmani. Teemat varjutava vaikuse murdmine ja teadlikkuse tõstmine ühiskonnas on aeganõudev protsess, mille nimel teeme aktiivset teavitustööd nii lasteaedades, koolides kui kogukondades,” lisas Frank.
Möödunud aastal pöörduti peamiselt lapse seksuaalse väärkohtlemise kahtlusega ehk 53 protsenti ja kahjustava seksuaalkäitumisega 24 protsenti. Ülejäänud pöördumiste puhul oli tegemist kas lapse füüsilise väärkohtlemise kahtluse või pöördunute, sealhulgas lapsevanemate, spetsialistide ja noorukite nõustamisega erinevatel seksuaalsusega seotud teemadel.
Võrreldes varasemate aastatega suurenes mullu kohalike omavalitsuste ja teiste lastega töötavate spetsialistide pöördumiste osakaal. Suur hulk pöördumistest jõudis lastemajja ka läbi sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefoni 116 111. Lastemajja jõudnud juhtumid lahendati koostöös politseiga.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo lastekaitse grupi juhi Reimo Raiveti sõnul on igal kodanikul kohustus kaitsta lapsi, et neile saaks tagatud turvaline ja hoitud lapsepõlv. “Julgustan inimesi teavitama lastest, kelle puhul esineb kahtlus, et lapsega võib koduseinete vahel toimuda midagi ääretult koledat. Lastemajja ei jõua ainult seksuaalselt väärkoheldud lapsed, aeg-ajalt satuvad sinna ka lapsed, kes vajavad teiste spetsialistide abi. Seetõttu ei tasu karta ka neid olukordi, kui teavitate ja info ei vasta tõele, vaid sootuks vastupidi saame lapse oma murega suunata õige inimese juurde,” lisas Raivet.
Esimene lastemaja avati 2017. aastal Tallinnas. Täna tegutsevad lastemajad ka Tartus, Jõhvis ja Pärnus. Teenuse eesmärk on aidata seksuaalselt väärkoheldud lapsi nii, et kriminaalmenetlustoimingud oleksid lapsesõbralikud ega põhjustaks niigi tasakaalust välja viidud lastele lisatraumasid.
Lastemajades töötavad lapse heaolu nimel erinevad spetsialistid: lastekaitsetöötaja, politsei, arst, psühholoog ja paljud teised. Lastemaja meeskond hindab lapse olukorda ja abivajadust, uurib juhtumit ning pakub lapsele vajalikku abi.
