Kui talvel on inimeste peamine „vaenlane“ libedus, siis suvel on ohutegureid märksa rohkem: aktiivne tegevus õues, turnimine mänguväljakutel, rattasõidud, reisimised, matkad, suplemine, suvelaagrid, looma hammustused. Eriti on viimasel ajal tihenenud koerte hammustused.
„Väiksemad lapsed ei tunneta tihti ohtu ning on suurematest aktiivsemad aga ka kohmakamad. Peamised vigastused lastel, millega oma praktikas suvel kokku puutume, ongi kõikvõimalikud haavad, kusjuures suur osa haavadest lõpeb väiksemate või suuremate õmblustega,“ toob Loitmaa näiteid.
Väga levinud vigastused lastel on ka väikeste luude murrud, sest sõrmed-varbad kipuvad igale poole vahele jääma. Aga ka suuremad luud, nagu küünar- ja randmeluud, murduvad tihemini, sest kukkudes paneb laps automaatselt käed ette. Halvimal juhul võib kukkumine aga lõppeda peapõrutusega. „Ka põletushaavad või loomade hammustused on suvel sagedasemad ning võivad tekitada lapsele palju ebameeldivusi ,“ lisab Loitmaa.
Korralik õnnetusjuhtumikindlustuse leping ei päästa küll valust, kuid on kindlasti rahaliseks toeks tervele perele. Ajutise iseloomuga vigastuste korral maksab Salva valuraha hüvitist, aga kui õnnetuse tagajärjel tekib püsiv vigastus või tervisehäire, siis lisandub veel püsiva puude hüvitis.
Lapse ravikulu hüvitab küll Tervisekassa, kuid kiiremaks paranemiseks vaja mineva tasulise arstiabi katab õnnetusjuhtumikindlustus. Kui vanemal tuleb vigastada saanud lapsega paranemise ajal töölt eemal olla, siis sellega kaasneb tihtipeale pere eelarvesse auk. Ka siin aitab õnnetusjuhtumikindlustus, makstes iga hoolduslehel viibimise päeva eest päevarahahüvitist.
„Meie kogemus näitab ka seda, et paljud ei tea, et õnnetusjuhtumikindlustus kehtib kogu maailmas, mitte ainult Eestis. Loodan, et reiside ja puhkuste hooaja algul on see hea meeldetuletus kõikidele peredele – kaitske end kindlustusega ja veetke oma lähedastega aega aktiivselt ja murevabalt!“ soovib Evelin Loitmaa.
Kuidas laste peamisi vigastusi ära hoida:
Aktiivseteks tegevusteks sobilikud riided: kui laps läheb õue kaaslastega mängima, rattaga sõitma või mänguväljakul ronima, tasub eelistada riideid, mis katavad põlvi ja küünarvarsi – nii jääb kukkumisel lapse naha ja maapinna vahele riie, mis kaitseb nahka suurematest marrastustest.
Kinnised jalatsid on turvalisemad: kuigi suvel on palav ja kiusatus panna jalga plätud või crocsid on suur, siis aktiivseks ajaveetmiseks sobivad paremini siiski rihmadega kinni käivad ning kanda ja varbaid katvad sandaalid, tennised või tossud. Kinnised jalanõud püsivad hästi jalas ning komistamise oht on väiksem.
Kõikvõimalikud sõidud alati kiivriga: olgu lapse lemmik liikumisvahendiks jalgratas, tõukeratas, rulluisud või rula, on kiiver see, mis kukkumisel aitab hullemat ära hoida.
Kodune apteek korda: veendu, et koduapteegis olevate ravimite kehtivusajad ei ole läbi ning kindlasti varu koju esmaabikomplekt.
Korda lapsega ohutusreegleid: arutlege läbi liikluseeskirjad ja liiklemise põhimõtted, tuletage meelde veeohutusteemad ning kuidas käituda grilli või lõkke vahetus läheduses. Kindlasti rääkige üle, kuidas võõraste loomadega ümber käia.
Taga ka väikelapsele sidevõimalus: hädaabinumbrit ilmselt teab tänapäeval juba iga laps, kuid alati ei ole sellest ootamatus olukorras abi – näiteks kui laps on väike ja tal ei ole veel oma isiklikku telefoni. Siin on heaks lahenduseks nutikell, kuhu laps saab salvestada pereliikmete telefoninumbrid. Nii on lapsel võimalus oma vanematega kontakti saada ka olukorras, kui ei olda parasjagu koos.
