Väärt nõuanded koolilõpetajale: kuidas teha erialavalikut?

Foto: Shutterstock

Koolilõpetamistele tõmmati eelmisel nädalal joon alla ja tuhanded noored seisavad valiku ees – mida tasub õppida, et omandatud haridusest oleks kiirelt muutuvas keskkonnas kasu ka pärast lõpetamist? Kas keegi üldse teab, millised tööd teeb tulevikus ära robot või tehisintellekt ja millised tagavad hea sissetuleku? Edasiõppimise valikute keerulisel maastikul jagab juhiseid Manpoweri personalipartner Maarja Rüütel.

Pööra nõrkused enda kasuks
Üldiselt rõhutatakse alati, et enda tugevused tuleb tööle panna, aga sama võib öelda nõrkuste kohta. Laiskus on olnud inimkonna arengu käivitav jõud. Mida mugavamaks me muutume, seda rohkem on tarvis innovaatilisi lahendusi, mis kõik ebamugavad tegevused enda peale võtaks. Lihtsalt laisk olemisest muidugi ei piisa. Kui üldiselt kipume oma nõrkusi varjama nii teiste kui enda eest, siis tulevikuks eriala valides võiks neile kriitilise pilguga otsa vaadata ja mõelda, kus ja kuidas võiks neist kasu olla. Näiteks pidev muretsemine on tüütu ja ebamugav, aga teatud erialadel võib sellest kasu olla. Ülearu muretsevad ja kõike üle kontrollivad inimesed võivad olla näiteks head andmeanalüütikud, riskihaldurid, testijad või rahapesudetektiivid. Seega, alusta eneseanalüüsi nõrkuste kaardistamisest ja neile positiivsete külgede otsimisest ja liigu alles seejärel oma tugevuste juurde. Kui ise ei oska oma arengukohti üles leida, siis võiks küsida otsekohese loomuga õpetajalt, sõbralt või pereliikmelt, aga minna võib ka karjäärinõustaja juurde.

Lähtu annetest ja huvidest
Kui mõne õppeaine puhul tundub juba 45 minutit koolitundi päevas liiga palju või liiga igav, siis seda ülikooli õppima minna ei tasu. Kui tunniplaanile mõelda, siis võiks küsida endalt iga aine puhul kaks küsimust: kas see on huvitav ja kas see tundub lihtne? Kui mõlemale küsimusele on vastus jaatav, siis tasub eriala kindlasti kaaluda. Seejuures tuleb mõelda laiemalt – füüsika ei ole ainult füüsika, vaid ka inseneeria või arhitektuur, keemia pole pelgalt keemia, vaid ka biomeditsiin või farmaatsia. Kui reaalained üldse ei paelu ja tulevad raskelt kätte, siis tuleks kaaluda midagi muud, hoolimata sellest, et reaalainete teadmisi võib tööturul rohkem tarvis minna. Igas valdkonnas on võimalik jõuda tippu ja teha edukat karjääri, aga see eeldab kombinatsiooni andekusest, tahtejõust ja pingutusest.

Ära vali eriala vanemate soovist lähtuvalt
Vanemad ja sugulased on alati kõige suuremad soovitajad ja kuigi nad tahavad ainult head, peab valima igaüks ise oma tee. Enamasti päädib kellegi teisse soovitusel millegi õppimine kas kooli pooleli jätmisega või sellega, et õpitud erialal ei asuta kunagi tööle. 

Õpi kasvõi midagi, ära jäta aastat vahele
Mõnel noorel on õppimise ees hirm, mõnel raskusi õige valiku tegemisega, mõni teab täpselt, mida tahab, aga ei saa sellele erialale sisse. Aastat lihtsalt vahele jätta ei tasu, pigem võiks õppida midagigi, sest isegi kui selgub, et õpitav eriala pole päris see, pole sa ikkagi nullpunktis. Poolelijäänud haridus ei ole küll kraadiga võrdväärne, aga on palju parem kui üldse mitte midagi. Ülikooli kõrval võib kaaluda mõnda praktilist kutseala või kasvõi lühikursust. Elu võib ka üllatada ja juhuslikult valitud eriala osutubki põnevaks ja perspektiivikaks, samuti on üha populaarsem omandadagi elu jooksul mitu eriala.

Ära tuubi, mõtle arengule
Aastal 2023 pole mõtet enam kõike pähe õppida, sest vajalik info on internetis olemas. Kuigi matemaatika ja ajalugu ajas palju ei muutu, siis muutub see, kuidas me infot kasutame. Paljudest täna omandatavatest sisulistest teadmistest pole 10 aasta pärast mingit kasu, seega tuleb õppida hoopis paindlikult reageerima ja olema ise pidevas arengus. Ainult lähtekoht, et miski pole püsiv ja me ise pole erialaselt kunagi küpsed, viib edasi.

Kaalu kutsekooli
Kutseoskustega inimesi on vaja igal ajal. Tõenäoliselt ei hakka inimesed niipea endale tehisintellekti abil koju või kontorisse elektrisüsteeme ehitama või sanitaartehnilisi lahendusi looma. Samuti tellivad inimesed ka tulevikus kondiitrilt sünnipäevatordi, viivad auto regulaarselt hooldusesse ja ootavad, et vajadusel on kiirabiautos mõni õppinud parameedik, mitte asjaarmastaja, kel on taskus tehisintellekt. Kutsekooli lõpetamine annab ühtlasi võimaluse varem tööturule siseneda, millel on mitmeid plusse.

Tee nutikas erialavalik
Ühiskonna struktuursed muutused annavad hulga vihjeid, mida tulevikus tarvis on. Juba praegu on puudu õpetajatest ja meditsiinitöötajatest, aga see probleem süveneb. Haridussüsteem vajab lisaks õpetajatele ja haridusjuhtidele ka enam eripedagooge, logopeede ja tugispetsialiste. Meditsiinis on põud nii arstidest kui õdedest, aga tulevikus kindlasti ka meditsiinianalüütikutest, laboritöötajatest, vaimse tervise ekspertidest, meditsiinitõlkidest, farmatseutidest. Kindlasti on perspektiivikas roheenergeetika. Alati on tarvis erinevate valdkondade insenere ja analüütikuid. Infotehnoloogia vajab inimesi, kes on valmis igapäevaselt juurde õppima ja näevad suurt pilti, mitte kitsast koodirida. Hetkel paistab, et ka juristide töö ei saa kunagi otsa, kuigi vaidluste sisu muutub. See nimekiri ei ole kaugeltki ammendav, aga suunab mõtlema tulevikule, milleks saab suuniseid juba tänasest päevast. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.