Sisseastumiskatsed on nüüd möödas, kuid emotsioonid ning vastuvõtuotsustega kaasnenud mõtted ei ole veel ununeud. Nii ka ühe ülikooli kandideerija puhul, kes on siiani vastuvõtuprotsessist segaduses.

Reili, kes on ühes Eesti ülikoolis saanud bakalaureusekraadi, aga töötanud aastaid hoopis teises valdkonnas, soovis hiljuti astuda oma eriala magistrantuuri ühes Eesti ülikoolis. Sisseastumise tingimustest ei lugenud ta kusagilt välja, et see peaks olema kuidagi raskendatud selle tõttu, et ta vahepealsete aastate jooksul bakalaureuses omandatud erialal töötanud ei ole. Naisel õnnestus jõuda vestluselegi, kuid seal anti mõista, et edasi ta ei pääse, sest töökogemust ei ole. “Ma olen pärast korduvalt igatpidi sisseastumise tingimusi lugenud ja seal pole ridagi selle kohta, et magistriõpingute eelduseks on erialane töökogemus. Minu erialal ideaalis isegi ei peaks magistrikraadita üldse tööle minema, sest pädevus pole bakalaureusekraadi omandamise järel veel sugugi piisav. Aga kui nii on siiski otsustatud, võiks see ju must-valgel kajastuda ka vastuvõtutingimustes, mitte nii, et vestlusel antakse läbi lillede mõista,” on naine pettunud.

Kas magistriõpingute eeldus on erialane töökogemus? Kommentaarid andis kõrghariduse valdkonna nõunik Sigrid Vaher.