Triin lõpetas mõni aasta tagasi sotsiaaltöö bakalaureuse ja pärast mõningast mõtlemist soovis minna edasi õppima hoopis õpetajaks ning üritas sisse pääseda nii Tallinna kui Tartu ülikooli õpetajahariduse magistrantuuri. See tee jäi talle paraku suletuks, sest kuigi mitte kusagil pole mainitud, et magistriõpingute eelduseks on täpselt sama eriala bakalaureus, jäi Triinule mõlema ülikooli vestlustelt, kuhu tal pääseda õnnestus, siiski täpselt selline mulje: eelistatakse neid, kellel on all õpetajahariduse bakalaureus, teistest valdkondadest õpetajaks nö üle tulla on väga raske. “Olen sellest siiani hämmingus ja polegi tahtnud rohkem katsetada. Räägitakse suurest õpetajatepuudusest, aga kui ma olen pärast bakalaureuseõpinguid aru saanud, et tahangi hoopis õpetajaks minna, siis magistrantuuri ma ei pääse. Tobe lugu,” leiab naine. Õpetajatööst unistab Triin siiani, aga kavatseb nüüd keskenduda “Noored kooli” programmile. Kuigi eelistaks valdkonnas kõrghariduse omandada ja siis klassi ette minna.

Haridus- ja teadusministeeriumi poolsed kommentaarid olukorrale andis kõrghariduse valdkonna nõunik Sigrid Vaher

”Huvi õpetajaks õppimise vastu on viimastel aastatel kasvanud ja mitmed õpetajakoolituse erialad on tõusnud ülikoolide populaarsemate hulka. Ühtaegu tähendab see, et kõik kandidaadid ei pääse valitud erialale õppima. Vastuvõtutingimused kehtestab kõrgkool ning kandidaatide seast tehakse valik vastavalt konkreetse õppekava vastuvõtutingimustele,” sõnas ta.