Sisuliselt ei erine viipekeelne esmaabiõpe tavakoolide omast. „Tuleb aga arvestada, et kuulmispuudega lapseni jõuab kogu info silmade kaudu ja näiteks ajal kui ta kirjutab, õpetaja selgitusi jagada ei saa. Samuti vajavad selle erivajadusega lapsed rohkem visualiseerimist, näitmaterjali, piltide, videote, filmide kasutamist,“ märkis Kuulmispuudega Laste Õpetajate Seltsi juhatuse liige Raili Loit.

Igal keelel on oma viipekeel ja nii kasutavad Eesti kurdid eesti viipekeelt. „Selle raames toimus ka õppetöö ning koolituste käigus sündis lisaks paar uudisviibet. Oluline erinevus esmaabiandmisel on tõsiasi, et kuulmispuudega inimene ei saa teha 112 kõnet Häirekeskusesse, sest ta ei kuule küsimust „Mis juhtus?“. Häirekeskusel on selle jaoks SMS-112 teenus, kuhu tasub end abi kutsumise lihtsustamiseks registreerida. See suunis jõuab nüüd läbi õpetajate ka laste ja noorteni,“ rääkis Punase Risti esmaabikoolitaja Gunnar Richter.

Õpetajate koolitamine sai teoks annetuste toel: tänu neile, kes annetasid heategevusliikumise Aitan Eestit kaudu või läbi Punase Risti kodulehe ja annetusautomaadi Lõunakeskuses. Olulise panuse andsid looduskosmeetika tootja D’DIFFERENCE ja kaitsemaskide tootja Softmed.