Kui inimene on noorelt otsustanud koguda raha ka kolmandasse sambasse ning paigutab sinna umbes 5% oma igakuisest sissetulekust, õnnestub vastavat protsenti tõsta umbes 50% peale. Seega, et jõuda siiski mõnusat äraelamist võimaldava 60% tasemeni, võiks igakuiselt paigutada kolmandasse sambasse umbes 10% igakuisest sissetulekust – kui esimestel aastatel nii suurt summat kõrvale panna ei õnnestu, on abi ka väiksemast osakaalust. „Kõige tähtsam on, et kogumine oleks järjepidev,” toonitas Madisson.

Ehkki ka pensionisambad reageerivad majanduses toimuvatele liikumistele, soovitab fondijuht mõelda investeerimise põhitõe ehk riskide hajutamise peale. „Eesti vanimate ehk 20 aastat tagasi asutatud pensionifondide puhul võib näha, et osakuhinna tõusu pealt on need teeninud kogujale keskmiselt 5% netotootlust aastas, mis on ületanud selle ajaperioodi keskmist inflatsiooni ning hoiuseintresse – seega on pensionifond igati ennast tõestanud viis säästude kasvatamiseks,” kinnitas ta.

Madisson rõhutas veel kord, et pensioniks kogumisega tuleb alustada võimalikult vara ning olla selles järjepidev. „Pensioni kogumisel tasub kindlasti mõelda oma järeltulijate peale – kui potentsiaalne on olukord, kus vanaduspõlves tuleb loota oma lastele? Kuivõrd rahatargad otsused võimaldavad lastele koormaks jäämist välistada, soovitaksin kindlasti ka kolmanda samba tähtsust meeles pidada,” ütles Madisson lõpetuseks.