Noored õpivad iseseisvalt kõige rohkem YouTube’ist

Foto: Shutterstock

Iseseisvalt kooliväliste huvialadega tegelemine ja iseõppimine on noorte hulgas üha populaarsem, kuid paljudel koolinoortel ei jätku selleks vajalikke oskusi ega motivatsiooni, selgub Startup Estonia tellimusel valminud uuringust “Tuleviku tegija teekond: kas homsed oskused tulevad koolist, huviringist või YouTube’ist?”.

Startup Estonia teadusmahuka iduettevõtluse projektijuht Inga Kõue sõnas, et iseseisev huvitegevus kogub koolinoorte seas üha enam populaarsust, kuid selle potentsiaali ärakasutamiseks tuleb valdkonda suunata rohkem ressursse. “Iseõppimine valitakse kas seetõttu, et noor eelistabki omaette tegutsemist ja hindab vabadust tegeleda huvipakkuvate teemadega või ei leia ta sobivat huviringi. Kuigi paljudel noortel on head oskused internetist vajaliku info leidmiseks, ei ole kõigil iseõppimiseks vajalikke oskusi ega motivatsiooni ning noored vajavad praegusest paremat tuge,” ütles Kõue.

Näiteks õpivad noored internetis YouTube´i vahendusel videote, muusika ja videomängude loomist ning populaarseteks huvialadeks on ka programmeerimiskeeled ja erinevad tehisintellekti kasutamise võimalused.

Rakendusliku Antropoloogia Keskuse antropoloog Madli Oras tõi uuringu tulemustele tuginedes välja, et huvitegevuse ja iseõppimise toetamiseks tuleb luua vastavad õppelahendused ja -ressursid ning arendada noortele mõeldud veebikursusi ja õppematerjale. “Noored kasutavad iseõppimisplatvormina üsna palju YouTube’i, kust vaadatakse õppevideoid. Seega oleks heaks lahenduseks õppematerjalide jagamine sealsamas,” pakkus ta.

Rakendusliku Antropoloogia Keskuse ja Eesti Uuringukeskuse poolt läbiviidud laiaulatusliku uuringu tulemustest selgub, et noored vajavad iseseisvas huvitegevuses rohkem tuge. Noori võiksid toetada ja juhendada koolide või huvikoolide juures tegutsevad mentorid, kellega koos saaks igaüks endale sobiva õpiteekonda kujundada. “Alternatiiviks on juhendamine veebis – kuna iseõppimine toimubki enamasti internetis. See lisab ka paindlikkust, sest juhendaja olemasolu on vaja nii lühiajaliselt mõne probleemiga takerdudes kui ka pikemaajaliselt mõne projektiga tegutsedes,” lisas Oras.

Uuringu autorid pakuvad välja, et tulevikus võiks luua üle-eestilise haardega ja lihtsasti ligipääsetava veebiplatvormi ja iseõppijate võrgustiku, mille kaudu noortel oleks võimalus kokku saada, mõtteid jagada ning oma oskusi arendada.

Uuringu autorid leiavad, et iseõppimise võimalusi tuleb ka senisest enam tutvustada. Praegu on teadlikkus sellest pigem madal ja olemasolevaid materjale on raske leida. Eriti oluline on seejuures lapsevanemate teadlikkuse tõstmine, et nemadki oskaksid tähtsustada, tunnustada ja toetada huvialasid, millega lapsed ja noored iseseisvalt tegelevad.

Startup Estonia tellimusel viisid Rakendusliku Antropoloogia Keskus ja Eesti Uuringukeskus läbi laiaulatusliku uuringu “Tuleviku tegija teekond: kas homsed oskused tulevad koolist, huviringist või YouTube’ist?” eesmärgiga aru saada, mis mõjutab noori süvendatult MATIK valdkonnast huvituma ja osalema ettevõtlikkust arendavates tegevustes, ning millist rolli mängivad huvi arengus formaalharidus, huviharidus ja iseõppimine. Uuringu raames viidi läbi intervjuud õpilaste (vanuses 13-19), õpetajate, lapsevanemate ja valdkonna asjatundjatega. Lisaks vastas veebiküsitlusele 600 õpilast üle Eesti.

Uuringu raportiga saab tutvuda siin: https://startupestonia.ee/blog/uuring-noored-huvituvad-tehnoloogiast-kuid-ei-pea-end-piisavalt-voimekaks

Uuring valmis Startup Estonia tellimusel ning on rahastatud Startup Estonia programmi (EU50651) raames Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Startup Estonia programmi viib ellu EASi ja KredExi ühendasutus.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.