Tundub justkui ilmselge, et iga laps peaks kaherattalisega liiklusesse minnes peas kandma korralikku kiivrit. Paraku juhtub sageli, et lapsed kannavad kiivreid, mis neile tegelikult ei sobi ja mis seetõttu ka kukkumisel ohutust ei taga. „Kiivri puhul on äärmiselt oluline, et see oleks lapsele täpselt paras. Kiiver ei tohiks olla liiga väike, kuna see on ebamugav ja tõenäoliselt ei taha laps seda siis kanda. Kiiver ei tohiks aga olla ka liiga suur, kuna loksuv kiiver ei võta kukkumisel saadud lööki enda peale. Osa kiivreid on reguleeritava suurusega – nende puhul on oluline, et kuigi tagant saab kiivrit väiksemaks teha, siis külgedelt peavad nad peas ikkagi ideaalselt istuma. Kiivrit ei tasu osta huupi – õige suuruse leiab poes erinevaid mudeleid proovides,“ rääkis Janson.
Kasu pole ka kiivrist, mille rihm on lahti või mis on peas viltu – kiiver peaks peas olema otse, mitte nokk all või üleval. „Halvasti reguleeritud kiiver, mis peas liigub vähendab kaitset kukkumise ajal oluliselt,“ sõnas Janson. Samuti on oluline, et kiiver ei oleks liiga vana, korduvalt maha kukkunud ega pikalt päikese kätte seisma jäetud – kõik need aspektid vähendavad kiivri võimet pakkuda lapsele kaitset. Kiiver tasub alati osta uuena, kuna nende eluiga on umbes viis aastat ja kiivri tõhusus langeb iga maha kukkumisega.
Nõuandeid kiivri valimiseks leiad siit
Laps peab liikluses olema nähtav
Helkurid, tuled, värvilised riided ja kiiver – need on kõige olulisemad abilised muutmaks ratta seljas olevat last autojuhtidele ja teistele liiklejatele nähtavaks. „Jalgrattal peavad olema ees valge ja taga punane helkur ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur. Pimedamal ajal peab jalgrattal põlema ees valge ja taga punane tuli. Lisaks tuledele ja helkuritele aitavad väikest ratturit paremini märgatavaks teha ka värvilised riided ja kiiver – kuigi must värv on populaarne, siis rattasõiduks võiks lapsele valida julgeid värve, mis ta liikluses paremini märgatavaks teeks,“ kommenteeris Janson.
Ratta seljas peab tähelepanu püsima liiklusel
Kõige levinum viga, mida lapsed ja noored rattaga sõitmise ajal teevad, on nutiseadmete ja kõrvaklappide kasutamine. „Oleme harjunud igal pool käima nutitelefon käes ja kõrvaklapid kõrvas. Liikluses võib selline harjumus aga tekitada eluohtlikke olukordi, kuna lapse tähelepanu on vales kohas. Liikluses on vaja ümbritsevat nii näha kui kuulda, kuna vaid nii on võimalik ohtlikke olukordi, kukkumisi ja kokkupõrkeid ennetada. Siin on lapsevanematel väga oluline roll nii liiklusreeglite selgitamisel kui ka eeskuju näitamisel – kui nad ise reegleid mõistavad ja järgivad, teevad seda suurema tõenäosusega ka lapsed,“ rõhutas Janson. Tema sõnul võiks iga lapsevanem teekonna kooli lapsega koos läbi sõita, et kaardistada ära võimalikud ohukohad ning selgitada, kuidas neil juhtudel käituda.
