Valitsus muutis neljapäeval lasteaedade riiklikku õppekava, mille kohaselt tuleb alates 2024. aasta 1. septembrist eestikeelses lasteaias toetada muu kodukeelega laste eesti keele omandamist lõimitud õppe- ja kasvatustegevuste ning vajadusel eraldi keeletegevuste kaudu.
Lasteaias või selle rühmas, kus tegevused ei toimu erandkorras eesti keeles, alustatakse muu kodukeelega lastele eesti keele õpetamist kolmeaastaselt teiste õppe- ja kasvatustegevustega lõimides ning vajadusel eraldi keeletegevuste kaudu. Riiklikus õppekavas ei sätestata enam keeleõppe metoodikaid, samuti eesti keele tugiõpet, sest nende sisu ja korraldust saab lasteaed ise määrata lasteaia õppekavas. Eraldi keeletegevused hõlmavad muu hulgas vajadusel ka lapse individuaalset õpetamist ehk senist tugiõpet.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul tuleb alushariduses õppekavad ajakohastada, et need käiksid ühte jalga täielikule eestikeelsele õppele ülemineku tegevustega. ”Oluline on võimaldada lastele eestikeelne alusharidus ning muukeelsetes eralasteasutustes tagada kõigile lastele kvaliteetne eesti keele õpe. Ilma eesti keele õppeta ning eestikeelse õpetajata ühtki rühma enam olla ei saa,” sõnas minister.
2024. aasta 1. septembril jõustub koolieelse lasteasutuse seaduse muudatus, mis sätestab, et lasteaias toimub õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles. Seega on alates järgmise aasta septembrist munitsipaallasteaedades õppekeeleks vaid eesti keel. Lasteaia õppekeel võib olla eesti keelest erinev vaid eralasteaias ja munitsipaallasteaias valitsuse eriloa alusel.
