”Sel korral keskendume koos mereakadeemiaga eelkõige just laeva tehnilise poole ametikohtade tutvustamisele, ehk siis neile ametitele, mis hoiavad laeva igapäevaselt töös ning juhivad laeva punktist A punkti B. Näiteks kaptenid, tüürimehed ja -naised, madrused, elektrikud, mehhaanikud, puusepad ja teised. Nende ametite tuleviku pärast valutame me praegusel hetkel koos mereakadeemiaga eriliselt südant, sest huvi nende erialade ja ametite vastu on viimastel aastatel järk-järgult vähenenud ning järelkasvu teema on meil, sarnaselt teistele oskustöö ja spetsialistide puuduses vaevlevatele valdkondadele, tõsine probleem,” sõnas Vanajuur. 

Mereakadeemia õppedirektori Katre Koidu sõnul on paljude noorte unistus juhtida laeva ja saada ühel päeval kapteniks, kuid oluline on mõista, et  laev toimib nagu üks väike riik, mis vajab sihtkohta jõudmiseks paljude erinevate oskustega inimeste sujuvat koostööd, seda nii merel kui ka maal. “Tehnoloogia, seehulgas autonoomsete lahenduste kiire edasiminek suunab ka merendusvaldkonna arenguid, mistõttu muutuvad traditsiooniliste meremeheoskuste kõrval järjest olulisemaks ka uued tehnoloogilised teadmised. Täna pakutav mereharidus ühendab endas nii harjumuspärased teadmised kui ka tööturu tänapäevased vajadused, mida on kõikidel noortel võimalik Eestist lahkumata õppida,” lausus Koit lõpetuseks.