Alaealiste õigusrikkumised vähenesid aastaga pisut
Foto: Shutterstock
2022. aastal registreeriti Eestis 3443 alaealiste toime pandud väärtegu ja 734 kuritegu. Kui alaealiste väärtegude arv suurenes aastaga 1%, siis kuritegude arv vähenes 4%, selgus justiitsministeeriumi 2022. aasta kuritegevuse ülevaatest.
Kõige suurema osa alaealiste kuritegudest moodustasid mullu isikuvastased ja varavastased kuriteod. Nendele järgnesid kuriteod perekonna ja alaealise vastu ning avaliku rahu vastased kuriteod.
„Alaealiste seas olid levinumad õigusrikkumised vägivallakuriteod – enamasti kaklused või löömised – aga ka vargused ja alkoholi tarbimine. Aastaga suurenesid kehalise väärkohtlemisega seotud kuritegude, röövimiste ja liiklusrikkumiste arvud, kus ennekõike rikuti kergliikleja liiklusnõudeid,“ sõnas justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Anna-Liisa Uisk.
Aastaga vähenesid alaealiste seas alkoholi, tubaka ja narkootikumidega seotud süüteod. Ühtegi tulirelvaga seotud juhtumit ega eluvastast kuritegu ei registreeritud.
2021. aastal langes alaealiste toime pandud süütegude arv viimase kümne aasta madalaimale tasemele. Eelmisel aastal püsis nende süütegude arv samal tasemel.
Enim alaealiste toime pandud kuritegusid ja väärtegusid registreeriti 2022. aastal Tallinnas. Alaealiste süütegude arvult järgnesid Tartu ja Pärnu, aga ka Saaremaa vald, Narva ning Rakvere.
2020. a
2021. a
2022. a
Väärteod
Kuriteod
Väärteod
Kuriteod
Väärteod
Kuriteod
Harjumaa
1166
263
967
226
1181
210
Hiiumaa
25
2
32
4
19
4
Ida-Virumaa
728
228
324
147
327
102
Järvamaa
163
6
102
20
87
25
Jõgevamaa
148
31
103
7
117
11
Läänemaa
105
22
137
53
148
36
Lääne-Virumaa
333
70
394
62
347
64
Pärnumaa
277
47
289
61
244
52
Põlvamaa
49
8
43
6
24
3
Raplamaa
204
35
109
31
157
37
Saaremaa
261
19
225
43
196
30
Tartumaa
386
59
390
62
326
98
Valgamaa
86
23
72
13
86
38
Viljandimaa
191
10
140
17
84
13
Võrumaa
117
15
94
15
100
11
KOKKU
4239
838
3421
767
3443
734
Tabel: alaealiste väärtegude ja kuritegude arvud maakonniti aastatel 2020–2022.
Alaealiste õigusrikkumiste vähenemist on viimasel kolmel aastal tõenäoliselt mõjutanud muu hulgas koroonakriisi leviku tõkestamise meetmed. „Noorte õigusrikkumiste vähenemist võisid kolme aasta jooksul mõjutada näiteks liikumispiirangud, distantsõpe ja noorte vähenenud läbikäimine eakaaslastega. Ühelt poolt vähendasid need õigusrikkumiste toime panemise võimalusi. Ühtlasi tegid noorte vanemad sel perioodil senisest enam kaugtööd, mille tõttu oli neil võsukeste üle mõnevõrra suurem järelevalve kui varem,“ kommenteeris justiitsministeeriumi nõunik Anna-Liisa Uisk.
Justiitsministeeriumi esindaja sõnul võib alaealiste väärtegude registreerimise langust osaliselt selgitada ka politsei praktika, kus noorte rikkumistele reageeriti senisest sagedamini mittekaristuslike sekkumistega. Seda suunda on mõjutanud 2018. aastal tehtud alaealiste õigusrikkujate reform.
Noore õigusrikkuja õigele teele suunamisel on oluline tähelepanu pöörata teole järgneva tagajärje või karistuse sisule. „Noore positiivsele arengule, taastavale õigusele ja karistusvälistele sekkumistele pühendumine suurendab tõenäosust, et noorest õigusrikkujast sirgub õiguskuulekas täiskasvanu. Näiteks keerulise taustaga noorte puhul oleme näinud, et vilja kannab nende noortega põhjalik tegelemine. Noori õigusrikkujaid suunatakse Eestis üha enam programmidesse, kus fookus on käitumise põhjustel ja probleemide lahendamisse kaasatakse ka noorte vanemad,“ selgitas Anna-Liisa Uisk justiitsministeeriumist.
