2022. aastal registreeriti Eestis 3443 alaealiste toime pandud väärtegu ja 734 kuritegu. Kui alaealiste väärtegude arv suurenes aastaga 1%, siis kuritegude arv vähenes 4%, selgus justiitsministeeriumi 2022. aasta kuritegevuse ülevaatest.

Kõige suurema osa alaealiste kuritegudest moodustasid mullu isikuvastased ja varavastased kuriteod. Nendele järgnesid kuriteod perekonna ja alaealise vastu ning avaliku rahu vastased kuriteod.

„Alaealiste seas olid levinumad õigusrikkumised vägivallakuriteod – enamasti kaklused või löömised – aga ka vargused ja alkoholi tarbimine. Aastaga suurenesid kehalise väärkohtlemisega seotud kuritegude, röövimiste ja liiklusrikkumiste arvud, kus ennekõike rikuti kergliikleja liiklusnõudeid,“ sõnas justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Anna-Liisa Uisk.

Aastaga vähenesid alaealiste seas alkoholi, tubaka ja narkootikumidega seotud süüteod. Ühtegi tulirelvaga seotud juhtumit ega eluvastast kuritegu ei registreeritud.

2021. aastal langes alaealiste toime pandud süütegude arv viimase kümne aasta madalaimale tasemele. Eelmisel aastal püsis nende süütegude arv samal tasemel.

Enim alaealiste toime pandud kuritegusid ja väärtegusid registreeriti 2022. aastal Tallinnas. Alaealiste süütegude arvult järgnesid Tartu ja Pärnu, aga ka Saaremaa vald, Narva ning Rakvere.

	2020. a	2021. a	2022. a
Väärteod	Kuriteod	Väärteod	Kuriteod	Väärteod	Kuriteod
Harjumaa	1166	263	967	226	1181	210
Hiiumaa	25	2	32	4	19	4
Ida-Virumaa	728	228	324	147	327	102
Järvamaa	163	6	102	20	87	25
Jõgevamaa	148	31	103	7	117	11
Läänemaa	105	22	137	53	148	36
Lääne-Virumaa	333	70	394	62	347	64
Pärnumaa	277	47	289	61	244	52
Põlvamaa	49	8	43	6	24	3
Raplamaa	204	35	109	31	157	37
Saaremaa	261	19	225	43	196	30
Tartumaa	386	59	390	62	326	98
Valgamaa	86	23	72	13	86	38
Viljandimaa	191	10	140	17	84	13
Võrumaa	117	15	94	15	100	11
KOKKU	4239	838	3421	767	3443	734

Tabel: alaealiste väärtegude ja kuritegude arvud maakonniti aastatel 2020–2022.

Alaealiste õigusrikkumiste vähenemist on viimasel kolmel aastal tõenäoliselt mõjutanud muu hulgas koroonakriisi leviku tõkestamise meetmed. „Noorte õigusrikkumiste vähenemist võisid kolme aasta jooksul mõjutada näiteks liikumispiirangud, distantsõpe ja noorte vähenenud läbikäimine eakaaslastega. Ühelt poolt vähendasid need õigusrikkumiste toime panemise võimalusi. Ühtlasi tegid noorte vanemad sel perioodil senisest enam kaugtööd, mille tõttu oli neil võsukeste üle mõnevõrra suurem järelevalve kui varem,“ kommenteeris justiitsministeeriumi nõunik Anna-Liisa Uisk.

Justiitsministeeriumi esindaja sõnul võib alaealiste väärtegude registreerimise langust osaliselt selgitada ka politsei praktika, kus noorte rikkumistele reageeriti senisest sagedamini mittekaristuslike sekkumistega. Seda suunda on mõjutanud 2018. aastal tehtud alaealiste õigusrikkujate reform.

Noore õigusrikkuja õigele teele suunamisel on oluline tähelepanu pöörata teole järgneva tagajärje või karistuse sisule. „Noore positiivsele arengule, taastavale õigusele ja karistusvälistele sekkumistele pühendumine suurendab tõenäosust, et noorest õigusrikkujast sirgub õiguskuulekas täiskasvanu. Näiteks keerulise taustaga noorte puhul oleme näinud, et vilja kannab nende noortega põhjalik tegelemine. Noori õigusrikkujaid suunatakse Eestis üha enam programmidesse, kus fookus on käitumise põhjustel ja probleemide lahendamisse kaasatakse ka noorte vanemad,“ selgitas Anna-Liisa Uisk justiitsministeeriumist.

Tutvu 2022. aasta alaealiste õigusrikkumiste ülevaatega justiitsministeeriumi kodulehel.