Vestlemise osa on oluline, kuid esimese klassi õpilane ei pruugi alati osata anda ammendavat infot. Selle järelduseni jõudis Tallinna Saksa gümnaasiumi kooliõde Svetlana Ševtšenko, kes esimese Tallinna koolitervishoiu õena hakkas juba 8 aastat tagasi kõige nooremate laste vanemaid tervisekontrolli kaasa kutsuma.
“Pidasin esmalt kooli juhtkonnaga nõu, mida nemad arvavad ja sain oma ideele tuge. Seejärel saatsin õpetajate kaudu kirja esimeste klasside laste vanematele ja andsin ka kuupäevad ja ajavahemikud, mil tervisekontrollid toimusid. Esimesel aastal tuli kõikide klasside peale kokku umbes 20 protsenti õpilast koos lapsevanemaga, tänavu oli see protsent kuskil 50-60 vahel,” rääkis kooliõde Ševtšenko. Huvi on seega olnud kasvav ja paus tuli sisse vaid koroona ajal.
Tema kolleeg Zinaida Kendra on oma koolis sama praktikat kasutanud viimased 2 aastat ja tubli kolmandik lapsi saabub tervisekontrolli koos vanemaga. Mõlemad õed mõistavad, et osadel emadel-isadel ei ole võimalik isegi pärastlõunal töölt ära käia, kuid paindliku graafikuga lapsevanemad on väga oodatud. “See on hea võimalus kontakti loomiseks ja säilitamiseks õpilase kooliaastate vältel,” leiavad kooliõed.
“Peategelane on muidugi õpilane, aga vahel tuleb lapsevanem siiski appi paluda. Näiteks ei pruugi ta teada, millal käis viimati hambaarsti juures. Kellatundmine pole ka kõigil selge, näiteks ma küsin lapselt, mis kell sa tavaliselt magama lähed ja tema vastab, siis kui ema ütleb. Siis peangi emalt üle küsima, mis kell see uneaeg siis on,” ütles kooliõde Ševtšenko.
Ta palub koos vanemaga tervisekontrolli saabuval koolilapsel kaasa võtta ka oma ranits. See asetatakse kaalu peale, et näha kui suurt raskust koolijüts oma õlgadel kannab. Kui see kaalub 5 kilo või rohkem, siis tehakse üheskoos, lapse ja lapsevanema juuresolekul seljakott lahti, et näha, mille arvelt saaks kandamit kergemaks teha. “Väga huvitavaid asju võtavad lapsed kaasa,” ütles ta. “Näiteks oli ühel lapsel kaasas korraliku suurusega lauakell – igaks juhuks, nagu õpilane ise ütles. Mõnel on suur hunnik mänguasju. Üks laps armastas joonistada ja pilte sõpradele jagada. Neid oli koolikotis lõpuks rohkem kui vihikuid.”
Sellistel juhtudel jagab õde selgitusi, miks on vaja koolikoti kaalu kontrollida ja kuidas mõjub liiga raske koorma kandmine. Ilma lapsevanema juuresolekuta oleks kotikontroll tunduvalt keerulisem ettevõtmine. “Loomulikult võib täiskasvanu imestada ja isegi pahaseks saada, kui laps tuleb koju ja teatab, et kooliõde otsis ta koti läbi.”
Kendra lisas, et mõnikord teeb õde tervisekontrollis mõne tähelepaneku, mida on hea sealsamas lapsevanemaga jagada. “Eelmisel õppeaastal oli juhus, kus minu juurde tervisekontrolli tulnud lapsel oli sirgelt seistes rüht sümmeetriline, ettepainutamisel võis aga selgelt näha selja lihaste asümmeetriat, parem pool oli kõrgem ja skoliomeetriga mõõtmisel ilmnes kalle vasakule. Sain seda kohe näidata ka emale, jagasin omapoolseid soovitusi sirutus-venitusharjutuste kohta ning andsin koju kaasa näidiskava regulaarseks võimlemiseks. Rääkisime kehahoiaku jälgimisest ja ujumisest ning lisaks füsioterapeudi konsultatsioonist,” kirjeldas kooliõde ja lisas, et ema andis pärast tervisekontrollile väga positiivse tagasiside ja hea kontakt on säilinud siiani.
Seda, et kooli kõige esimesest tervisekontrollist saab palju kasulikku infot, kinnitab ka lapsevanem Serli Raudseping, kel olemas värske kogemus. “Juba sügisel räägiti meile, et selline võimalus kevadel esimese klassi laste vanematele tuleb ja ma olin väga huvitatud, kuidas see välja näeb ja mis on sealjuures minu kui ema roll.”
