Selleks, et lastel oleks võimalik asju oma kohale panna, paneb hea aluse, kui sul ongi kodus vähe asju.

Nende garderoob olgu lihtne, koosnegu vähestest esemetest, nii on lihtne vältida olukorda, kus kapp läheb segamini. Samuti on neil oluliselt kergem paigutada esemeid oma kohale.

Ideaalis piisab, kui lapsel on vajadusel iga nädalapäeva jaoks rõivad, aluspesu, sokid ja paar komplekti magamisriideid. See aitab lastel paika saada ka süsteemi, millal on vaja pesu pesta: kui riided on kapist otsas, tuleb masin tööle panna.

Ära hoia riidekapis rõivaid, mida lapsed kunagi ei kanna või mis on neile liiga suured või väiksed.

Sama meetodit peaks kasutama ka köögis, kui soovid, et lapsed osaleksid nõudepesumasin tühjendamisel: söögiriistade sahtlis olgu vaid söögiriistad, mitte küüslaugupressid, pähklitangid ja muu selline. Leia neile oma koht.

Nõudekapis olgu vaid söögi- ja serveerimisnõud, need olgu laste kõrgusel, et neil oleks füüsiliselt võimalik ülesandeid täita.

Korda, korda ja korda veelkord

Sellest, kui laps kohe esimese korraga kõike ideaalselt ei oska teha, ei tohi ärrituda. Mõni suudab kohe teha kõike täpselt nii nagu palutud, teine vajab kinnistamist ja meenutamist.

Meenuta, korda üle, meenuta seni kaua, kuni lapsele jääb sisse harjumus töödes kaasa lüüa.

KINDLASTI ära maksa lapsele kodutöödes aitamise eest, samuti ei ole mõtet teha kodutööde graafikut, sest reaalsuses on see veel üks lisaülesanne lapsevanemale: keegi peab selle täitmist ju järgima ja lastel kipub see tihti “ununema”.

Lase standardid madalamale

Sa ei saa laste kodutöödelt oodata kohe samasugust taset nagu sulle harjumuspärane on. Ja nende tehtu ei peagi olema täiuslik, oluline on, et nad kaasa löövad ja hingega asja juures on. Kodused tööd peavad olema neile meeldivad ja loomulikud, mitte midagi sellist, mida tehakse pika näägutamise järel pealiskaudselt ja vastu tahtmist.