Tasub teada! 4 levinud olukorda, kus noored lepivad ebaõiglase kahjuga

Mõnel tööandjal võib olla välja kujunenud lausa oma taktika, kuidas noorte teadmatust ära kasutada. Seadust tundmata on sellele väga raske vastu seista ja pealegi on manipuleerivatel tööandjatel komme jätta töötajale mulje, et töötaja on ise midagi valesti teinud või et leping on igati seaduspärane. Siin saab abiks olla kindlustus.Foto: Shutterstock

Vaidlused kavala tööandja või üürikorteri omanikuga ja kahjulikud suulised kokkulepped elu esimese auto või kodutehnika ostmisel – need on ERGO praktikas põhilised lood, milles värskelt ellu astunud noored vajavad järjest enam juristi nõu.

ERGO kindlustuse statistika näitab, et juristidelt küsitakse abi aina rohkem. Keskmine õigusabikulude kindlustuse klient vajab õigusnõu vähemalt korra kahe aasta jooksul. Järjest rohkem on aga neid üle 20-aastaseid noori, kes julgevad pöörduda juristi poole, sest on targalt tajunud, et neid on üritatud just nimelt nooruse pärast ära kasutada.  

ERGO õigusabikulude kindlustuse portfelli juht Maiko Kalvet sõnab, et seaduse toel asjade klaarimine tähendab reeglina kellegagi ühendust võtmist, silmast silma kohtumist ja vaidluste pidamist. Seetõttu soovivad inimesed selliseid konfliktseid olukordi vältida. 

“Vaidlustele käega löömise põhjuseks on enamasti info ja enesekindluse puudumine ning vähene suhtlusjulgus ja seda kiputakse just noorte peal ära kasutama,” tõdeb ta.  

Kalvet tõi välja neli levinumat olukorda, kus noored ei teadvusta oma õigusi piisavalt ning eelistavad õigluse jalule seadmise asemel eluga edasi minna. 

1. Suusõnalised kokkulepped ja tehingud

Kõik tehingud, sealhulgas laenu- ja ostusummad, tuleb alati tasuda ülekandega, mitte sularahas, et vajadusel oleks võimalik tehingut tõestada. Isegi sõbrale antud laen tuleks sobival moel fikseerida. Seda saab teha näiteks elektrooniliselt SMS-i või e-kirja teel või mõne suhtlusäpi kaudu, kus mõlemad osapooled on tuvastatavad.  

Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kuid suuliste kokkulepete probleemiks on nende tõendamine, seega soovitavad juristid lepingu sõlmida kirjalikult. 

Maiko Kalvet viitab, et esimene suurem ost, mille noored iseseisvalt teevad, on sageli auto – enamasti otsitakse vanemaid kasutatud autosid, mille puhul võib palju ebameeldivaid üllatusi välja kooruda alles pärast ostu.

Suusõnalise ostu-müügi kokkuleppe korral on tagantjärele raske tõendada, millises seisukorras pidi sõiduk olema ja nii jäävad kõik hilisemad parandamiskulud uue omaniku kanda. Kui on aga sõlmitud kirjalik ostu-müügi leping, milles on fikseeritud sõiduki seisukord ja ostujärgselt ilmnevad puudused, millest ostjat ei teavitatud, on võimalik müüjalt nõuda puuduste kõrvaldamist. 

2. Manipulatiivsed tööandjad

Õigusabikulude kindlustuse puhul küsitakse kõige sagedamini nõu töölepingu sõlmimise osas. 

Noortel puuduvad erinevate lepingupunktide hindamiseks teadmised ja vajalik elukogemus ning seetõttu tahetakse üle täpsustada, kas leping on mõistlik ja mida tööandja saab nõuda. “Kui ise oma teadmiste põhjal ei julge vaielda või ei tea, mida teha, annab jurist palju julgust juurde,” lausub Kalvet. 

Ta toob välja, et vaidlused tekivad olukordades, kui töösuhe lõpetatakse ebaõiglaselt, puhkuse- või lisatasud jäetakse maksmata või tehakse ühepoolseid muudatusi, millega töötaja tegelikult nõus ei ole. 

Kalveti sõnul võib pikalt tegutsenud tööandjal olla välja kujunenud lausa oma taktika, kuidas noorte teadmatust ära kasutada. Seadust tundmata on sellele väga raske vastu seista ja pealegi on manipuleerivatel tööandjatel komme jätta töötajale mulje, et töötaja on ise midagi valesti teinud või et leping on igati seaduspärane.

3. Tagatisrahast ilma jätmine

Peamised vaidlused üürileandjatega tekivad reeglina lepingu lõpetamisel. Sageli viitavad üürileandjad kahjustustele üürikorteris, mis olid seal tegelikult juba varem, ja ei soovi tagatisraha tagasi maksta. 

Kalveti sõnul on sel juhul tagantjärele väga raske midagi ära teha. Seetõttu on oluline üürikodusse sisse kolides jäädvustada kohe korteri algne seisukord fotodel, veendudes seejuures, et need oleksid kuupäevaga fikseeritud, ja lisada fotod lepingule.

4. Vaidlused kauplejatega tehtud ostu üle

Poest kauba ostmisel on müügileping sõlmitud isegi siis, kui müüja makstud raha vastu kassatšekki ei anna. Vaidluste puhul on aga esmatähtis tõendada tehingu toimumist. See tähendab, et tähtis on võtta tšekk või tasuda pangaülekandega, mis fikseerib nii tehingu toimumise kui ka selle aja. 

E-poode oskavad inimesed Kalveti sõnul juba piisavalt hästi analüüsida ja valida, probleemid tekivad enamasti eraisikutelt ostmisel. Omajagu eraisikutevahelisi tehinguid sõlmitakse näiteks Facebook Marketplace’i platvormil, kus on liikvel palju petiseid, kes jätavad pärast rahaülekannet kauba paraku välja saatmata. 

Lõksu võib sattuda aga isegi suuremate kauplusekettidega, sest neiski tuleb ette, et müüja keeldub seadme hüvitamisest või remontimisest, väites, et tarbija on nimetatud kahju põhjustanud ise. 

“Alles hiljuti oli kentsakas juhtum, kus mobiiltelefonide müüja ei olnud nõus veekindla telefoni veekahjustust hüvitama. Tänu ERGO õigusabikulude kindlustusele sai klient juristidelt abi nii müüjaga suhtlemisel kui ka tarbijavaidluste komisjoni pöördumisel. Tulemuseks õiglus ja remonditud seade,” avaldab Kalvet. 

ERGO õigusabikulude kindlustus aitab olukordades, kus kindlustatu või tema perega on käitutud ebaõiglaselt ning sellega kaasnevad rahalised kulutused või saamata jäänud hüvitised. Kindlustus katab õigusabiga seotud kulud, kaitseb õigusi kohtus ja annab juhiseid, kuidas tekkinud olukorras käituda.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.