Igal aastal registreeritakse Eestis keskmiselt 80 puukentsefaliidi juhtumit, neist esimesed juba aprillikuus. Hoolimata sellest, et öösiti võib tulla veel miinuskraade, on puugid liikvel, mistõttu on just praegu õige aeg alustada kaitsesüstimisega puukentsefaliidi vastu. 

Kaitsesüstimine jääb hilja peale

Kuigi puugid muutuvad aktiivseks juba viie kuni seitsme soojakraadi juures või isegi varem, on nõudlus kaitsesüstimise järele ERGO kindlustuse andmetel kõige suurem paraku alles suvekuudel.

“Tavaliselt tuntakse vaktsineerimise vastu huvi alles siis, kui mets sõna otseses mõttes kubiseb puukidest,” sõnas ERGO ravikindlustuse riskijuht Janika Lüüs-Likk. “Esimesi puuke ei panda tavaliselt tähele ning jahedad kevadkraadid loovad petliku illusiooni puukide talveunest. Seetõttu soovitab Terviseamet alustada kaitsesüstimisega varakult, et immuunsus jõuaks puugiohtlikuks ajaks välja kujuneda.” 

Miks vaktsineerida?

Ainult vaktsineerimine tagab kaitse ohtliku puukentsefaliidi vastu. See on nimelt viirushaigus, mis kulgeb kahes etapis. Esimeses etapis tekivad inimesel enamasti palavikuga kulgevad gripitaolised sümptomid. Haiguse teine etapp järgneb ligi 30 protsendil patsientidest ajupõletiku sümptomitega: oksendamine, kõrge palavik ning tugev peavalu.  

Meliva meditsiinijuhi Andreas Abeli sõnul jäävad paljudel patsientidel haigusest ka neuroloogilised järelnähud, nagu peavalud, tasakaaluhäired, keskendumisraskused ja mäluhäired.

“Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine aitab väga efektiivselt vältida haiguse mõlemaid etappe ja järelnähtusid ning kuna Eestis püsib haiguse esinemissagedus kõrgel tasemel, siis on vaktsineerimine kindlasti väga soovitatav,” märkis Abel. 

Lisaks aitab puugihammustuse kaudu levivaid haigusi ennetada see, kui vaatad pärast puugiohtlikus piirkonnas (metsas, pika rohu sees) käimist enda keha korralikult üle.