Löökaukude tekitatud kahjud ulatuvad tuhandetesse eurodesse: kellelt nõuda sisse auto remondikulud?

ERGO kindlustuse andmetel jäävad löökaukude tekitatud õnnetusjuhtumite puhul keskmised väljamaksed 1000–1500 euro vahele. Kergematel juhtudel saab vigastada ainult auto rehv, halvemal juhul aga ka vedrustus ja keredetailid. Foto: ERGO kindlustus

Varakevadised löökaugud ilmuvad teele eikuskilt ja ükskõik kui väga püüad neid vältida, varitseb kusagil siiski mõni, millest mööda laveerida ei õnnestu. 

ERGO kindlustuse kogemusel võivad löökaugud autodele palju kahju teha. On ette tulnud ka juhtumeid, kus ratas murdub sõiduki küljest lausa lahti ja remondikulud ulatuvad 5000 euroni.  Millal aga nõuda kahjuhüvitist ning kes hüvitab kulud – kindlustus või tee valdaja?

Enim õnnetusi kevadel

ERGO transpordikahjude osakonna juht Raido Orulaid viitab, et kehvadest teeoludest tingitud kahjujuhtumeid jõuab ERGO-sse tavaliselt kõige rohkem varakevadel, mil lumi on ära sulanud, kuid talve jooksul tekkinud löökauke pole jõutud veel ära lappida. 

“Päeval päike sulatab, öösel aga külmetab. Selline temperatuuride vahe ja jäätumine öösel paisutab asfalti ning tekivadki löökaugud,” selgitab ta.

Orulaid avaldab, et ERGO kindlustuse andmetel jäävad löökaukude tekitatud õnnetusjuhtumite puhul keskmised väljamaksed 1000–1500 euro vahele. Kergematel juhtudel saab vigastada ainult auto rehv, halvemal juhul aga ka vedrustus ja keredetailid. 

Kes hüvitab kahjud?

Löökaugust tekkinud kahju hüvitamist saab küsida oma kindlustusest, aga ka tee valdajalt. ERGO õigusabikulude kindlustuse ärijuht Maiko Kalvet suunab, et tee valdajale on mõtet nõuet esitada vaid juhul, kui tee ei vasta majandus- ja taristuministri määrusega kehtestatud tee seisundinõuetele ning tee omanik polnud teed liiklemiseks sulgenud ega liiklust piiranud. 

Näiteks peab üle 20 cm läbimõõduga ja üle 5 cm sügavusega auk olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Märk “Ebatasane tee” ei pruugi olla piisav, kui lisaks on ilmastikuolud teed märgatavalt kahjustanud ning tee omanik pidanuks liiklemise kiirust oluliselt piirama.

Kiireim viis hüvitise saamiseks on pöörduda kindlustusseltsi poole. Seda saab teha muidugi juhul, kui sõidukil on olemas kehtiv kaskokindlustuse leping.  

Kaskokindlustuse raames saab hüvitist isegi siis, kui teeauk oli korrektselt tähistatud,” toob Kalvet välja. Ta täpsustab aga, et arvestada tuleb sellega, et auto remondikuludest jääb juhi kanda kokkulepitud omavastutus.

Kui õnnetuspaigas on kohal käinud politsei ning dokumendid korrektselt vormistatud, võib omavastutuse ulatuses hüvitist nõuda teeomanikult. Oma kahjunõudega tuleks teeomaniku poole pöörduda ka kaskokindlustuse puudumisel, sest kohustuslik liikluskindlustus löökauku sattumisel saadud kahjusid ei hüvita.  

Õnnetus tuleb sündmuspaigal korrektselt fikseerida

Kahjude hüvitamiseks on oluline tekkinud juhtum kindlasti fikseerida. Seda saab teha kas ise või paluda selleks politsei või munitsipaalpolitsei abi. “Sündmuse fikseerimata jätmisel ei saa tekkinud kahju hiljem tee valdajalt nõuda,” rõhutab Raido Orulaid. 

Kaskokindlustuse raames hüvitise taotlemiseks tuleb õnnetuspaigast helistada kindlustusseltsi ning järgida sealt saadud juhiseid. 

Teeomanikult kogu hüvitise või kaskokindlustuse omavastutuse sissenõudmine võib kujuneda aga pikaks ja keerukaks protsessiks. Selleks on peaaegu alati vajalik, et juhtunu fikseeriks politsei ja olemas oleks korrektselt vormistatud dokumentatsioon. 

Politsei kohalolek on vajalik ka õnnetuspaiga fikseerimiseks – näiteks kui puudus halvast teeolust hoiatav liiklusmärk või kui vaatamata märgi olemasolule tundub löökauk kahtlaselt suur. 

Kindlasti tasub teha fotod õnnetuspaigast ja kahju saanud sõidukist, paha ei tee ka tunnistajate olemasolul nendelt kontaktide võtmine. Õnnetuse koha ja põhjuste puuduliku fikseerimise korral võib teeomanik väita, et sõidukijuht oli õnnetuses ise süüdi või et sõidukit ei lõhutud tema omandis oleval tänaval.

Kuidas löökaukudest läbi sõitmist vältida?

Iga autojuht saab paari lihtsat nippi teades õnnetusi vältida. Löökaukudest hoidumiseks soovitab Raido Orulaid jälgida teeseisundit ning vältida kiirustamist ja veelompidest läbi sõitmist. Vesi nimelt võib peita suuremat löökauku. 

Kui lombist mööduda ei saa, siis on kahjude vältimiseks mõistlik lomp läbida aga võimalikult madala kiirusega. 

Ohtlikke olukordi ka madal päike, mis jää ja asfaldi pealt vastu peegeldab ja nähtavust halvendab. Sel puhul on abi sõidukiiruse vähendamisest, mis aitab löökauke (ja ka teisi potentsiaalselt ohtlikke olukordi)  piisavalt vara märgata.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.