Meie vahelduva temperatuuriga talveilm tekitab majade räästastele suuri jääpurikaid, mis võivad osutuda ohtlikuks nii jalakäijatele kui maja läheduses parkivatele autodele. Teeme selgeks, kes peaks õnnetuse korral vastutama ning vajadusel katma tekitatud kulud.
Kõigepealt tasub teada, et lume, jää ning purikate õigeaegse eemaldamise eest vastutab kinnistu omanik.
Lumel rahulikult oma maja katusele ja purikatel räästasse koguneda lasta ning loota, et probleemi korral kannab kindlustus kõik kahjud, ei ole sugugi õige. “Tahtliku hooletuse korral vastutab kahjude eest siiski iga omanik ise,” selgitab ERGO kindlustuse kahjukäsitluse valdkonna juht Caterina Lepvalts. Ta toonitab, et ka ohtliku ala lindiga piiramine ei vabasta õnnetuste korral kinnistu omanikku vastutusest.
Kinnistu omanik vastutab
Et ohtlikke olukordasid ennetada, tuleb hoonel ja selle ümbrusel pilk peal hoida ning tagada, et territoorium oleks hooldatud.
Lepvaltsi sõnul tuleb jälgida katusele kogunenud lume kogust ning lumi ja jää sealt õigeaegselt ära koristada, sest märja lume korral võib juba paarikümne sentimeetrine kiht katust lõhkuda. Jälgima peaks ka seda, et lumi ja jää ei koguneks räästarennidesse ning sadevee äravoolutorudesse, kuna see takistab vee äravoolu ja võib tekitada ohtlikke jääpurikaid.
Lisaks peaks kinnistu omanik tagama ka kõnniteede korrektse hoolduse maja ees, et ära hoida õnnetuid libisemisi.
Millal tuleb appi kindlustus?
Kui jääpurikas kukub autole, millel on kaskokindlustus, hüvitab kindlustus auto omanikule tekkinud kahju ning esitab nõude majaomaniku või korteriühistu vastu kindlustushüvitise ulatuses.
Kui korteriühistul või majaomanikul on vastutuskindlustus olemas, siis kannab need kulutused tema vastutuskindlustuse kindlustusandja.
“On mõistlikum ja odavam investeerida korralikku kinnisvara hooldusse ja kindlustusse, kui hiljem oma taskust kahjusid kanda,” soovitab Lepvalts.
Lepvalts rõhutab ka, et turvalisuse tagamiseks peaks jalakäijad talvisel ajal ka ise veenduma, et nende peade kohal ei varitseks ohtu. Sama kehtib ka autojuhtide kohta – on oluline, et enne maja lähedusse parkimist veendutaks, et katusel ei oleks jääkamakaid või jäätunud lund, mis võib kukkuda autole ja põhjustada kahju.
“Statistikast näeme, et sellised auto kahjud võivad ulatuda mitmete tuhandete eurodeni. Jää või jäätunud lume kukkumine inimesele võib aga lõppeda sootuks raskemate tagajärgedega,” toob Lepvalts välja.
Kuidas õnnetuse korral käituda?
Kui õnnetus siiski juhtub, tuleb see esimese asjana fikseerida – teha sündmuskohalt võimalusel foto ning vajadusel helistada politseisse või kiirabisse.
Kui politsei juhtumiga ei tegele, on enne sündmuskohalt lahkumist soovitatav üles filmida või pildistada tekkinud kahju ja hoone, mille katuselt jää või lumi sõidukile kukkus. Nii saab kindlustus kannatanule kahju hüvitada ja hiljem tekkinud kahju majaomanikult või korteriühistult sisse nõuda.
