Aina sagedamad õnnetused tõukeratastega põhjustasid eelmisel aastal ERGO kindlustusele kümnetesse tuhandetesse ulatuva kulu. Ühe sellise õnnetusjuhtumi kahjusumma jääb vahemikku paarisajast kuni mitme tuhande euroni.

Salakaval sõiduvahend

Tõukeratas on võrreldes jalgrattaga salakaval sõiduvahend – pealtnäha lihtsasti juhitav, kuid tegelikkuses tõsisest traumast vaid ühe käevääratuse või tähelepanematusvea kaugusel.

„Tõukeratas tundub kui ohutu mänguasi, millega kukkudes loodetakse pääseda väiksemate kriimustuste ja põrutustega, kuid praktika näitab, et traumad on kujunenud ootamatult tõsiseks ja vajavad aina sagedamini ka kirurgilist sekkumist,“ sõnas ERGO kahjukäsitluse valdkonna juht Caterina Lepvalts.

Õnnelikumatel juhtudel piirdub kukkumine kergemate traumadega, sest kukkudes võtavad enamasti esimese põrutuse enda peale käsi või jalg, kuid kindlustuseni jõuavad aina sagedamini ka raskemad pea piirkonna vigastused.

„Tõukeratturid satuvad õnnetustesse eelkõige teise sõiduki, tõukeratta või äärekiviga kokku põrgates,“ lisas Lepvalts. „Mida suuremad on kiirused, seda suuremad on ka vigastused ja tõenäosus, et ravi ei piirdu enam kiire arstivisiidiga.“  

Vaja võib minna kirurgilist sekkumist

Kukkumisest saadud vigastused võivad vajada kirurgilist sekkumist, mistõttu jäädakse pahatihti ka töölt ja igapäevategevustest kõrvale. Kindlustuse olemasolul makstakse õnnetusjuhtumi puhul välja valuraha, päevarahana trauma tagajärjel saamata jäänud tulu, et säiliks harjumuspärane palk ning vajadusel ka ravikulud, mida ei hüvita Tervisekassa, sh taastusravi ja vajadusel eriarsti külastused. 

„Peavigastustega võib kaasneda ka hambaravi vajadus, mida täna Tervisekassa katab väga piiratud mahus,“ lisas Lepvalts. „Kui väiksemad randme ja hüppeliigese ravikulud ulatuvad juba paarisaja euroni, siis katkiste hammaste ja lõualiigeste ravikulude puhul räägime täna juba tuhandetest eurodest.“ 

Õnnetusjuhtumikindlustuse kohta saad lugeda täpsemalt siit. Lisainfo leiad kodulehelt, kui on küsimusi, anna julgesti märku!